Vanemad tulid külla

Laupäeva õhtul tulid mu vanemad meile Kreetale külla. Me rentisime Timoga selleks ajaks auto, et saaks neile lennujaama vastu minna ning, et saaks kaks päeva natuke ringi vaadata. Lennujaama sõites nägime nende lennukit.

 

Olime neid juba kaua oodanud. Kuigi me ju Timoga omavahel räägime eesti keeles on siiski selline eesti keele puudus. Pole saanud ammu teiste eestlastega otse suhelda. Me muidu rääkisime küll vanematega ka Skypes, aga päriselt on teine asi. Ükskord linnas ringi jalutades tervitasid meid ühed eesti turistid, siis oli kohe hea meel. Siin on tõesti nii, et tegelikult pole ju neid eesti turiste elus kordagi näinud, aga siin olles tunduvad nagu vanad sõpad, tahaks kohe rääkima minna nendega. Ehk mind ühendab selle võõra inimesega see, et ta on eestlane nagu minagi.

Lasime vanematel osta ainult lennupiletid Kreetale. Majutust eraldi ostes on valik palju suurem ja tegelikult ka odavam ning kohapealt saab odavama hinnaga, kui internetist bookides. Muidugi oleneb kui odavalt lennupiletid saab. Me hakkasime juba varem vaatama kohta, kus vanemad võiks peatuda. Valisime kohtade vahel, mis asusid ka meie külas, Koutouloufaris. Käisime ka mõndades apartmenti kompleksides kohapeal ja vaatasime tube ja siis edastasime info vanematele, et nad saaks siis valida. Siin külas on rohkem siis apartmenti ja villa taolisi majutusi, klassikalist hotelli ei olegi. Sai valitus välja lõpuks Crete Blue Boutique Hotel. Ja sealt veel omakorda "pool side luxury suite". Sviit asub siis hotelli kõrval, kus on kaks maja ehk 4 sviiti ja eraldi bassein ainult sviidi omanikele. Valmisid need kaks maja alles selle aasta mais ja sinna ei ole lapsed lubatud. Soovitan kõigile, kes tahavad romantilist ja luksuslikku puhkust endale. tuba seest on üli ilus, lühtritega ning padjakesed ja küünlad igal pool. Vanemad said alumise korruse sviidi, mille terrassilt läheb otse basseini äärde. Väga mõnus pleiss !

Autoga käisime Knossoses, mis on populaarseim vaatamisväärsus Kreetal ja top 10 hulgas kogu Kreekas. Knossos on 4000 aastat vana pronksiaegne kultuuri keskus ja Minose aegne palee. Kui me varem Timoga külastasime erinevaid arheoloogilisi paiku, siis see on neist kõige paremini säilinud ja kõige atraktiivsem. Soovitan kõigil külastada. Ma ise käisin seal juba teistkorda, aga ikka oli huvitav.

 

 Delfiinidega fresko kuninganna toas.

 

 Laoruumides olid suured savinõud ehk pithos´ed, kus hoiti oliiviõli, oliive, vilja jms

 Ründav härg on üks Knossose sümbolitest.

 

 Troonisaal, kus on kuningas Minose kivist troon ja selle vastas bassein.

 Jälle teatris.

Peale Knossost sõitsime edasi Boutari veinitehasesse, kes on üks juhtivamaid Kreeka veinitootjaid. Seal tehakse ekskursioon veinitehases, vaadatakse audiovisuaalset filmi, mekitakse Boutari veine ning sealt on võimalik ka muidugi veine kaasa osta. Ekskursioon oli huvitav, kuigi me saime natuke lühema kui tavaliselt, kuna mingi suur grupp jäi hiljaks ja siis saabus samal ajal umbes kui meie. Film oli natuke kahtlane, selline liiga moodne ja veider, samas huvitav kogemus. Veini mekkimine oli muidugi mõnus. Pilt on tehtud veini keldris, kus nad veine tammevaatides hoiavad.

Peale veinitehast sõitsime Iraklioni, Kreeta pealinna. Käisime vaatamas Agios Titose ehk püha Tiituse kirikut.Algselt Bütsantsi kiriku ehitasid veneetslased ümber, türklased tegid sellest omakorda mošee ja siis võttis selle jälle ortodoksi kirik üle. Seega selle arhitektuur oli huvitav segu kõigest. Seest oli ta nagu ikka kulla ja piltidega. Timo muidugi ei mõelnud, et võiks nii pilti teha, et terve kirik peale jääks...

Vaatasime üle ka vanalinna südames asuva Morosini purskkaevu, mida kaunistavad Püha Markust sümboliseerivad kivist lõvid.

Viimasena käisime Irakleio arheoloogia muuseumis, mis kuulub Kreeka parimate hulka. See muuseum on tõesti külastamist väärt. Mina käisin seal teist korda, kuid seda on minu meelest muudetud veel ilusamaks ja paremaks vahepeal. Võimalik, et see meeldis nii palju, kuna me olime eelnevalt peaaegu kõiki neid arheoloogilisi paiku külastanud, kust enamik neist esemetest pärit oli. Tegime mõned pildid ka, kuigi igal pool oli mingi sarnane märk, et pildistada vist ei või, aga kõik pildistasid ja ükski valvur ei keelanud.

Phaistose ketas. Arvatakse, et vanim trükivorm, kuid selle saladust pole veel lahendatud.

Inimeste ja loomade nukutaolised kujukesed on arvatavasti ohvriannid.

Freskod. Sealt on näha kuidas osad tükid on päris vanaaegne fresko ning ülejäänud on siis juurde luuletatud. Tükid annavad enam vähem aimu milline see pilt võis olla ja siis kunstnikud ja ajaloolased on selle taastanud.

Jaanipäev

Siin Jaanipäeva ei peeta, seega ei olnud meil sellist tavalist eesti jaanipäeva siin. Samuti ei või siin lõket teha ning ei ole ka näinud, et keegi kuskil oma maa peal või aias teeks. Pole isegi kedagi grillimas näinud. Siin on hästi kuiv ehk siis tulekahju oht on suur. Lõkkest ja grillimisest tunnen puudust küll, sest Eestis on see nii suvele omane asi.

Päeval olime me Timo töö juures. Timo tegi tööd ja mina nautisin basseini võlusid. Panen siia juurde ka mõned pildid pool barist ja Timost.

Siia vahele paneks ka ühe pildi sellest kui ohtlik on päevitamine. Juhtus siis nii, et päevitamistool otsustas mind rünnata. Ütleme ka nii, et kui keegi oleks selle filmile saanud, siis see oleks "Naljakates koduvideotes" kuum teema. Löök tuli tegelikult rohkem külje peale aga siniseks läks silma juurest. Aga kõik on OK.

Jaanipäeva õhtu poole mõtlesime, et kuidas võiks seda tähistada. Otsustasime, et otsime mingi hea koha kust päikese loojangut vaadata. Kuna meie küla asub juba mäe nõlval siis tuleb lihtsalt hea koht leida, kus ei ole maju ees. Käisime poest läbi ja võtsime ühe siidri ning hakkasime üles üles poole jalutama ja head kohta otsima. Lõpuks avastasime päris nuki, kust vaadata. Saab teinekordki sinna minna.

100 paberit ja tööotsingud

Nonii, pole nüüd jupp aega midagi blogisse kirjutanud. Oleme tegelenud igast paberitega, mida on vaja, et töötada ja ka tööotsingutega. Selleks, et ametlikult tööle saada on vaja läbida päris pikk bürokraatiamasin. 

Alguses oli meil vaja maksunumbrit, selle saamiseks oli vaja dokumenti, et me elame siin - selle tegi meile see tädi, kes korterit üürib. Paberi tegemine võttis aega 3 päeva. Siis saime linnavalitsuses maksunumbri tehtud.

Edasi oli vaja teha terviseraamat, et me oleks ametlikult terved toiduga töötama, seda on vaja kui tahad olla näiteks barman, ettekandja isegi kuilihtsalt hotellis töötad. Käisime arsti juures ja 15€ eest tehti kopsuröntgen. Siis ostsime kakaproovi topsid ja järgmisel päeval viisime proovid mikrobioloogia laborisse, kus võeti järgmised 15€, et proove uurida. Kahe päeva pärast läksime proovidele järele ja siis edasi suundusime üldarsti juurde, kes vaatas kopsupildi ja proovitulemused üle, ning kirjutas meile terviseraamatu (tegelikult oli mingi suvaline paber, kuhu oli alla pandud tempel ja arsti allkiri). Sellega sai korda.

Järgmise sammu jaoks on vaja saada tööandjalt ametlik paber, et ma hakkan selles firmas tööle. Ehk tegelikult ei saa kõiki pabereid enne valmis teha kui tööle lähed, sest sul on vaja paberit sealt kohast kuhu tööle lähed. Siis tuleb minna kohalikku ametisse KEP, mis tegeleb linnaelanike abistamisega, seal saab teha AMKA (riiklik kindlustus) numbri. 

Koos AMKA numbriga peab käima pealinnas ja tegema IKA (rahvusvaheline kindlustus).

Kõige selle vahepeal on vaja veel endale Töötajakaart teha politseis, aga selle kättesaamine võtab ~1 kuu aega.

Asi on ka selles, et mitte keegi ei tea, mida sa tegelikult täpselt tegema pead ehk mis pabereid sul vaja on ja kus neid teha saab. Kõik kellelt me küsinud oleme (kohalikud ja välismaalased, kes siin tööd otsivad) räägivad erinevat juttu, mida vaja on ja kuidas teha saab. Meie siis ise leiutasime ja küsisime ja ikka ajasime oma joru ja ei uskunud siin kohalikke ja saimegi lihtsamini tehtud kui mõned siin. Siin ei saa minna kellegi ametniku juurde, et aidake mul teha kõike mis vaja on. Siin peab minema jutuga, et ma tahan teha seda ja seda. Pead ise ette teadma, mida sa teha tahad. Üheski ametiasutuses ei ole inglise keelseid silte või info voldikuid vms. Ma ei kujuta ette kust välismaalt tulnud inimesed peaks teadma, mida neil tuleb teha. Ja muidugi sellele ei tasu ka loota, et mõni ametlik lehekülg neil inglise keeles oleks.

 Timo leidis töö ja tal on kõik paberid tehtud va see politsei oma, mis võtab nii kaua aega. Pildil ongi Timo siis kui me saime tema IKA tehtud ehk siis viimase paberi, mis vaja on. Timo töötab selles hotellis, kus me alguses peatusime ja kus ta ka wifit ehitas. Ta on barman hotelli basseini ääres ja siis teeb ka natuke muid asju, mis vaja on. Hotell kuulub siis kohalikule perele. tegemist ei ole suure hotelliga. See on 5 korruseline maja, kus on 24 apartmenti.

Mina aga pole veel kahjuks tööd leidnud. On olnud küll variante aga need ei ole sobinud  Timo tööga. Timo töötab 8-16.00ni. Mulle on pakutud variante, mille tööaeg hakkab 17.00 ja lõppeb 2 öösel. See tähendaks aga seda, et me ei näeks üksteist mitte kunagi. Töö käib siin 7 päeva nädalas ehk me ei näeks üksteist mitu kuud ja see kõik oleks mõttetu.

Vahepeal oleme ka rannas käinud mõned korrad, kuid mitte üldse nii palju kui ilmselt kõik mõtlevad. Siin elades on vaja igast asju teha ja siis ei jõua lihtsalt randa niisama lebotama koguaeg. Aga ükspäev olid siin mega suured lained. Pildil Timo lainetes (tagapool, helesiniste pükstega) :D