Ida-Kreeta

Rentisime omale kolmeks päevaks auto, et saaks külastada ka saare kaugemaid kohti. Autoks siis Timo lemmik värvi, kollast, Hyndai Getz.

Eile kella 8 ajal alustasimegi oma trippi Ida-Kreetat avastama.  Esimeseks sihtpunktiks oli Gournia, kus on välja kaevatud kõige paremini säilinud Minose linn Kreetal. Tegu oli siis umbes vööni ulatuvate kivist varemetega. Päris huvitav oli vaadata kui väiksed olid vanasti toad ja kõik elu mahtus ühte väiksesse alasse. Alguses tundub, et kõik on ühed kivid lihtsalt müürina, aga kui süveneda ja uurida lähemalt asukoha plaani, silte ja kasutada oma kujutlusvõimet siis hakkab asi juba ilmet võtma. Kõige paremini olid säilinud trepid, mis annavad aimu küla olemusest ja mida mööda käies saab ette kujutada kuidas seal elu käis. Mulle (M) meeldib selliseid arheoloogilisi paiku külastada. Seal olles tekib nagu selline teistsugune tunne, et siin kunagi oli midagi või ma vist ei oskagi seda seletada :) Siin siis mõned pildid ka

Edasi sõitsime Mochlose poole ning teel sinna leidsime super koha, kus teha panoraame.

Mochlos on väike kaluriküla. Seal asub ka Mochlose saar, mis varem oli iidsetel aegadel maaga ühenduses. Vette vaadates ja saarele vaadates on natuke näha, et vees on selline kõrgem pind ja müüri kohad. Küla ise oli väga väga armas koht. Vaikne, ilus, kõikidest tavernatest ja istumiskohtadest avanes vaade merele ja saarele.

Pärast kaluriküla sõitsime Moni Toplou kloostrit vaatama. Väljast poolt ei paista see olevat miskit erilist, kuid sees on ilus sisehoov ning kiriku osa oli jumalik.

Teel Vaisse nägime teel kitsesid. Enamik meie teed kulges mägedes ja seal näeb mõnes kohas kitsi tee peal töllerdamas.

Vais on Euroopa ainuke palmimets. Palmid kasvavad seal kohe ranna ääres. Tegemist on väga vahva ja ilusa vaatepildiga. Enamik neist palmidest on piiratud, kuna need on kaitse all, kuid rannas olevaid saab katsuda ja pilti teha. Rand oli ka väga super, kuigi oli tegemist tuulise ilmaga ei olnud rannas eriti tuult. Käisime seal ka loomulikult ujumas.

Kuna kõhud oli tühjad, käisime ka rannas olevas tavernas söömas.

Taverna kõrvalt läks mäkke trepp, kust sai teha ilusaid ranna vaatega pilte.

Edasi suundusime Zakrosi kurusse, mida kohalikud nimetavad Surnute oruks, kuna koopaid kasutati Rooma ajal haudadena. Tegu oli umbes 5km matkaga, edasi-tagasi siis 10km. Kokku läks meil selle läbimiseks umbes 3 tundi. kuru põhjas jooksis ka väike jõeke. Mööda kuru kõndides nägime teepeal palju kitsi, kes mööda järske kaljusid üles kepsutasid. Jättis väga võimsa mulje. Kaljud olid nii kõrged ja ise tundusid seal vahel nii väike. Timole "räiigelt meeldis".

Peale kuru külastust hakkasime tagasi kodu poole sõitma. Kuna kõik see tee oli mäest üles ja alla ja kurv paremale, kurv vasakule ja veel sada kurvi, siis hakkas mul (M) paha. Terve tagasi tee hoidsin okset kinni ja tegime mõned peatused.
Mõned faktid meie reisi kohta:

• Kokku läbisime 320km.
• ~120km läbimiseks kulus 3h
• Keskmine kiirus "Main road" peal oli 45km/h, olenevalt lõigust
• Iga paarisaama meetri järel oli 90+ kraadi pime kurv
• Kohv Palm Beachil maksis 2.50€ (Hersonissoses maksab 1€)
• Parkimine Palm Beachil maksis 2.50€
• "Suurel maanteel" sõites oli enamasti kasutusel 2 või 3 käik
• Kokku läks kogu reisi jaoks ~14h.

Kokkuvõttes oli emotsionaalselt väga kift päev, kuigi viimased kolm tundi kojusõitu oli raske. Maril oli paha olla ja minul hakkas ühel hetkel maantee peal mõistus otsa saama: "Kurv vasakule, mäest alla, kurv paremale pöösaste juurest" ja nii umbes 15x järjest.


Täna kaustasime auto võimalust ära, et ostida endale sobivat elupaika kuni turismihooaja lõpuni. Vaatasime kohti meie kodulinna kõrval oleva mäe külje peal olevatest küladest. Käisime lihtsalt igast kohast, kus oli üleval silt "Apartments" või "Rooms for rent" ja küsisime. Enamus kohtadest rendivad ruume ainult nädalaseks perioodiks vms., kui küsisime, et äkki on mingit infot üüril olevate korterite kohta. Korterite otsing käis ainult läbi inimestega suhtlemise, ei mingit netist otsimist. Kui keegi midagi teadis, siis ta helistas kellelegi, kes midagi teadis ja kolmas tüüp tuli kohale ja näitas apartmenti. Vaatasime mitut varianti, kuid iga toa juures oli miski puudus. Hiljem märkasin mina, et üks koht on lahti, mis enne oli kinni ja seal teavad inimesed, et miskit vist renditakse. Veensin Timo parkima ja läksime asja uurima. Saime kahte erinevat varianti vaadata ning viimane apartment oligi lõpuks täpselt see, mida me otsisime. Homme lähme kirjutame mõned paberid ja nädala pärast kolimegi oma asjadega sinna. Siis paneme pilte ka.
Apartmentite otsingute vahel käisime Sisi külas söömas. Seal pidi olema väga head ja värsket kala ning muud mereanni valikut. Ja oli ka.