Autoks Mari lemmik värvi, halli, Hyundai i10. Auto eest käisime välja 35€ + kütus.
Esmaspäeval kella 7 ajal ajasime kargu alla ja asusime sõitma Iraklenoni suunas. Esimeseks sihtpunktiks oli Gortyse varemed. Sinna poole sõites jäi meile ka teepeale üks kirik - Agioi Deka.
Edasi liikusime Gortyse varemeid vaatama. See oli korralik turistikas koht. Meiega samal ajal saabus ka bussitäis võõramaalasi.
Gortyse varemed on pärit märksa hilisemast ajast kui Kreeta Minose paleed. Selle asutasid küll minoslased, kuid õitsele puhkes see kuuendal sajandil eKr. Seal on seintes kivitahvlid, millesse on raiutud 500a eKr. pärinev seadustekoodeks. Seda peetakse Gortyse kõige silmapaistvamaks arheoloogiliseks leiuks. Samuti oli seal väike amfiteater.
Varemed vaadatud, liikusime Zarosesse, kus lähedal asus Votomosi järv. Olime valmistunud värskendavaks ujumaskäiguks, aga kohapeal selgus, et järves ei lubata ujuda. Nimelt jättis veesilm üldse tehisliku mulje, kuna ümberringi oli ehitatud betoonääris. Järv saab oma vee maa-alustest allikast, kust pärineb ka suur osa Kreetal villitud mineraalvett. Koht oli siiski hingematvalt kaunis.
Järve lähedalt viis mäe külgemööda üles ka väike matkarada, mis pidi viima kuru matka algusesse. Mõtlesime minna vaid alguspunkti, et lähemalt näha, mis see endast kujutab. Kuna polnud viitsimist ja aega tunde mööda kivist mägiteed trippida, otsustasime edasi liikuda järgmisesse sihtkohta,aga mägede vahel tegime ka paar pilti.
Mägedest avanes ilus vaade ka alla järvele.
Edasi sõitsime Phaistosesse. Künkatipul asus kahe Minose palee varemed. Seal olid näha nagu ikka teatriala ja lisaks natuke erilisemad kuninglikud ruumid. See oli juba teine kord kui meid tripil olles luuras suur vihmapilv.Selle sadamisega on siin nii, et pilved ja jutt on suur aga piiskasi tuleb mingi kaks tükki ja see kestab ka max tunnike.
Järjekordsed varemed vaadatud, sõitsime edasi Agia Galinisse.Tegu on mereäärse kalurikülaga, kus on ka turiste. Küla on lahedasti ehitatud mäe küljele. Istusime ühte mäeküljel asuvasse merevaatega tavernasse sööma. Hiljem jalutasime ka muuli peal. Palju oli suuremaid kalapaate, mille peal puhastati võrke. Oli ka lõbusõidu aluseid.
Enne koju sõitu otsustasime teha väikse värskendava sulpsu Agia Galini rannas. Need on linnast natuke eemal. Seal on selline kivine rand ja põhja polnud hästi näha ning ma(Mari) lõin seal oma suure varba katki. Õnneks ei midagi hullu.
Tagasi tee läks päris libedalt, sest sõitsime mööda suuri teid ja ei olnud nii hullu mägedevahelist ukerdamis teed. Läbi saare sõites ja tegelikult igal pool näeb pidevalt erinevaid lapikesi, kus siis keegi mida kasvatab. Hästi palju on siin oliivipuu salusid. Neid on nagu reaalselt igal pool. See on muidugi selline hea puu, talub kõike seda päikest ja kuivust. Pinnas on neil siin selline hele ja liivane, aga samas kõik köögiviljad kasvavad siin hästi. Teine asi, mida siin tee ääres on näha, on viinamarja põllud. Köögivilja põllud on neil üldiselt rohkem oma maja lähedal, mitte nii lampi keset saart.
No comments:
Post a Comment