Zeusi koobas, Lato ja Mirabello laht

Kolmandal päeval, mil meil auto oli otsustasime ette võtta järgmise tripi. Kõige pealt tuleks alustada sellest, et tegemist oli pilves ilmaga ning lubas ka, et hakkab vihma sadama. Mai kuus on neil umbes max 2-3 pilves päeva ning suvekuudel ei ole ühtegi.Pilved koonduvad rohkem mägede tippudesse, seega mere äärsetes kuurortides võib ilm isegi päris ok puhkuse ilm olla.

Alustasime sõitu hommikul Lasithi platoo suunas, kust saab edasi Dikteoni koopasse. Lasithi platoo asub mere pinnast päris kõrgel mägede vahel. pealt vaadates moodustab see sellise lageda ala, kus siis kohalikud tegelevad põllumajandusega.

Kuskilt sealt platoolt pidi minema matkarada läbi põldude ja siis üles koopa suunas, aga seda me ei leidnudki. Neil on üldse siin väga halb sildimajandus. Selliseid vaatamisväärsustele juhatavaid silte on väga vähe või siis on nii, et terve tee peal on 2 tükki, kuid need ei asu mitte sellises kohas, kus on kaks erinevas suunas minevat teed, vaid hoopis kuskil sirge teelõigu peal. Sellist asja nagu Eestis need RMK matkaraja teejuhid ehk siis kaart sellega kus asud ja kuhu sa üldse lähed jne, seda siin ei ole. Pmst sa ei tea ise ka kui pikale rajale sa suundud või kust see tee viima hakkab.
Lõpuks viskas kopa ette ja sõitsime otse sinna Dikteoni koopa juurde. Muistendite järgi on tegemist  kohaga, kus Zeus sündis. Zeusi ema peitis oma lapse sinna koopasse, kuna muidu oleks Zeusi isa (titaan Kronos) lapse ära söönud. Et koopasse saada, tuli läbida väike mägitee ja siis jõudsid koopa suuni.

 

Koobas oli päris suur. See oli samblane ja niiske. Koopa sügavamas osas olid stalakmiidid ja stalaktiidid ning väike soolajärv.

 

Väljapääs koopast nägi välja selline.

 

Koopasse minevat mägiteed sai läbida ka eesliga, kellel jalad ei võtnud või tahtis eeslisõitu kogeda. Meie siiski eesliga ei sõitnud.

 

Peale mägiteed ja koopa külastust sai end kosutada värske apelsinimahlaga. Siinne apelsinimahl on hästi magus ja mõnus, mitte hapu nagu kodumaal.

Edasi suundusime Latosse, mis on koht, kus võib näha klassikalise Kreeka linna varemeid. See asus ühe madalama mäe tipus ning kõrval olid mõned suuremad. Kui me seal ringi vaatasime siis hakkas müristama, mis oli päris vinge ja müstiline. Kuskil seal varemete vahel ja siis veel müristab. Täiega lahe. Õnneks me olime jõudnud ära vaadata selle koha ja hakkasime siis auto poole liikuma, sest varsti peale mürinat hakkas tibutama.

Kuna ainult tibutas siis sõitsime rahulikult oma järgmisesse sihtpunkti, milleks oli Mirabello laheäärne kuurordiala Elounda. See on kõige kalleim kuurordiala Kreetal. Tahtsime näha villasid. Seal oli küll ilusaid maju, kuid tegemist oli rohkem luksuslike villa ja hotelli kompleksidega, kui eravilladega. Pildilt villasid väga näha ei ole aga kohe seal kuurordi mereääre vastas asus saar, mis tegi selle koha lahedamaks.

Sõitsime siis päris kuurorti sisse ja mõtlesime minna mereäärsesse tavernasse sööma. Neid oli seal päris mitu. hea koht, kus mereande ja kala süüa, sest kraam on värske. Samuti olid seal sadamas kõik paadid, jahid ja lõbusõidu meremasinad reas. tegelikult oli tunda, et kõik oli kuidagi korralikum ja luksuslikum, kui muidu mõnes kuurordis. Need inimesed, kes seal juba kõndisid olid sellised polo särgi, vesti ja kingadega. Taksod olid kõik kallid mersud.

 

Taksod olid kõik kallid mersud. Nägime ka sellist klassi taksot.

Peale söömist ja jalutuskäiku hakkasime tagasi kodupoole sõitma. terve aja sõitsime ilmaga võidu. Vahepeal tibutas, aga siis jälle oli ka natuke päikest.

 

Lõpuks kui koju jõudsime ja auto tagastasime hakkas päriselt sadama. Käisime veel oma uue  apartmendi osas pabereid korda ajamas ehk siis 19ndast elame päris oma kodus kuni hooaja lõpuni !!